Vesipiibud

Voolik on vesipiibu üks kõige olulisemaid osasid ja on äärmiselt oluline, et see oleks kvaliteetne. Paljudel õnnestub Egiptuses omale enam-vähem korralik vesipiip hankida, aga voolik on alla igasugust arvestust ja see rikub kogu asja.

Halb voolik laguneb kiiresti, hakkab ruttu kuskilt õhku läbi laskma ja on tihti juba algusest peale umbsevõitu.

Lõunamaised kaupmehed on äärmiselt osavad turistile selles osas mütsi pähe tõmbama. Nad kinnitavad väga veenvalt, et just see voolik mida nemad soovitavad on kõige parem. Mida juhmima olemisega on turist, seda süüdimatumat jama talle aetakse.

Üks halenaljakas näide.  Egiptuse kaupmees määris hiljuti ühele Eesti turistile pähe kasutamiseks kõlbmatu (nahast valmistatud) vooliku jutuga, et see on kitsenahast ja kitsenahal olevat fantastilised omadused nikotiiniga võitlemiseks. Ühesõnaga seda voolikut olevat väga tervislik kasutada, lisaks muidugi olevat see väga vastupidav ja muu taoline bla-bla. Jätame siinkohal kommenteerimata seda uskunud inimese intellektitaseme, eks Egiptuse kuumal lagipähe paistval päikesel võib siin ka mingi osa olla…

Kuidas ära tunda halba voolikut?

Voolik ei tohi olla valmistatud nahast ega papist. Enamsti on sellised voolikud kaetud riide või sametise materjaliga. Kui voolik on pealt kaetud riide või sametise materjaliga (millel tihti on mingid mustrid), siis võid 100% kindel olla et see voolik ei kesta kaua.

Voolikust käib vesipiibu tõmbamise käigus läbi suures koguses veeauru, mis muudab selle sisemuse niiskeks. Papp ja halvasti pargitud nahk (just sellistest vesipiibu voolikuid valmistatakse miskipärast) aga hakkavad peale korduvat märjaks saamist ja siis uuesti kuivamist pragunema ja õhku läbi laskma. Lõpuks lähevad sellised voolikud üldsegi pooleks.

Väga oluline on ka see, et vooliku ots kust imetakse oleks metallist, mitte puidust. Tihti ei panda seda suures vesipiibu ostmise tuhinas tähele kuid see maksab hiljem kätte. Puidust otsik on äärmiselt ebahügeeniline – suust pärinevad bakterid armastavad selle peal ja sees paljuneda, lisaks on sinna suht võimatu kinnitada ühekordset otsikut.

Kindlasti tuleks enne ostu testida vooliku õhupidavust ja seda et ta ei oleks umbsevõitu. Umbsest voolikust on lihtsalt raske imeda ja see rikub kogu piibutamise naudingu. Seda testida on väga lihtne –  imed ühest vooliku otsast ja kui läbi vooliku hingamiseks pead mingilgi määral pingutama, siis ei ole asi õige. Läbi hea vooliku hingates ei tunne sa mingit takistust, täpselt nagu hingaksid tavaliselt, st ilma voolikuta.

Vooliku õhupidavust testitakse nii: sulged sõrmega vooliku ühe otsa ja puhud teisest otsast tugevalt. Kui natukenegi kuskilt susiseb, on voolik kõlbmatu.

Kuidas ära tunda hea voolik?

Kõige lihtsam on seda teha materjali järgi. Hea vesipiibu vooliku pealispind on valmistatud kummitaolisest materjalist, mitte kunagi pole see riidest ega sametist.

Kuid ainult sellest ei piisa, lisaks on loomulikult vaja testida et ta oleks õhukindel ja mitte umbne.perfect fake watches

Kui kaua hea voolik vastu peab?

Sõltub sellest kui tihti teda kasutatakse ja kuidas hooldatakse. Keskmiselt on soovitatav voolik välja vahetada korra aastas.

Ka parimad voolikud ei ole igavesed. Sinna sisse koguneb igasugu saasta ja lisaks on vooliku sees pidevalt väga niiske kliima, mis seal oleva traadist tugevduse varem või hiljem rooste ajab. Parimatel voolikutel on tugevdustraat roostevabast materjalist kuid isegi roostevaba traat läheb nii “heades” tingimustes mingi ajaga rooste.

Kuidas voolikut hooldada?

Ideaalis peaks vooliku sooja veega läbi pesema peale iga piibutamist ning seejärel nõrguma riputama. Piibu külge tagasi võib ta ühendada siis, kui ta seest juba täiesti kuivanud on.buy replica rolex

Tihti küsitakse vooliku puhastamiseks harju, aga need pole reaalsuses vajalikud. Piisab lihtsalt läbipesemisest ja peale seda kuivatamisest. Kui voolik juba seest nii “ussitanud” on, et ka peale pesemist-kuivatamist ühest otsast sisse puhudes teisest otsast roostepuru välja lendab, siis on aeg hankida uus voolik.rolex replica

Õnneks pole uued (ja vägagi korralikud) voolikud Eestis kallid – ainult 6eur. Neid saab siit – vesipiibu voolik.

Golden Coal`i fenomen

Vesipiibu süsi nimega Golden Coal oli Eestis kunagi kõige levinum. Praeguseks on ta aga teadlikumate vesipiibutajate jaoks unustatud teema.

Tegemist on küll täiesti normaalse söega (maailma mastaabis on bränd Golden Coal siiski suht tundmatu), aga selle raha eest mis Eestis üks pakk maksab, saab siinsamas võrdväärset sütt kaks pakki. Asi on selles, et ta on omadustelt täiesti identne Belgia 33mm vesipiibu söega ja viimane maksab SIIT kümnekaupa ostes 0,95€ pakk. Samas Golden Coal maksab poodides 2 – 3,2€ pakk.

Aga miks ta siis nii kallis on?

Tema kalli hinna põhjuseks ei ole mitte omahind (tehasest hulgi ostes maksab ta samapalju kui Belgia 33mm vesipiibu süsi) vaid see, et ta oli Eestis mitme aasta vältel ainuke saadaolev normaalne kiirsüsi. Temaga konkureeris ainult Habibi vesipiibu süsi, mille kvaliteet aga ei kannata mingit kriitikat.

Ja nii inimesed harjusid mõttega et Golden Coal = hea vesipiibusüsi, kõik muud söed = halb. Ja aastaid tagasi see põhimõte tõepoolest Eestis kehtiski.

Kuigi nüüdseks on ajad totaalselt muutunud ja saadaval on samaväärset sütt poole odavama hinnaga, ostavad mõned siiski vanast harjumusest seda sütt. Aga kui mingilgi määral veel ikka ostetakse selle hinnaga, siis pole kaupmeestel mõtet ka hinda langetada, nii lihtne see ongi.

Vesipiibu söe säilitamisel kehtib lihtne reegel – seda tuleb hoida soojas ja kuivas ruumis, ehk siis toas. Kui süsi jätta mõneks päevaks õue (näiteks rõdule) või niiskesse ruumi, siis ta läheb niiskeks ja teda on väga raske hiljem põlema saada.

Hea on teada, et niiskus on võimeline tungima ka läbi veel avamata paki ümbrisest.

Niiskust saanud söe tunneb ära sellest, et ta ei taha süttida või kui läbi suure häda süttibki, siis teeb seda aegajalt paukudes ja hõõguvaid tükke ümbrusse laiali pritsides. Seepärast on kasulik sütt süüdata alati turvalises kohas, nt rõdul.

Ka kvaliteetne kiirsüttiv vesipiibu süsi muutub niiskes õhus (hoolimata kas pakk on juba avatud või kinnine) aja jooksul halvastisüttivaks ja sädemeid ning tükke pilduvaks.

Ainult kuivas ja soojas toas hoitud kvaliteetne vesipiibu süsi (belgia, three kings, nakhla) säilib kasutuskõlblikuna aastaid.

Vesipiibu tubaka säilitamisega on veidi keerulisemad lood. Kui vesipiip on töös tihti ja olete tubakat varunud suht väikestes kogustes, siis pole muidugi mõtet selle probleemiga pead vaevata. Tubakas saab lihtsalt ennem otsa kui ta liigselt ära kuivada jõuab, ükskõik kuidas ta pakendatud on. Sellisel juhul on mõistlik tubakat hoida originaalkarbis.

Kui aga oled tubakat suuremas koguses varunud (näiteks reisilt kaasa toonud) ja vesipiip päris igapäevaselt kasutuses ei ole, siis tuleks tubaka säilitamisele pisut mõelda.

Vesipiibu tubaka säilitamiseks on mitmeid mooduseid:

1. Originaalpakendis. Nii säilib tubakas pimedas ja mitte väga soojas kohas suht niiskena paar aastat. Aknalaual või mujal päikese käes muidugi oluliselt vähem.

2. Tavalises klaaspurgis. See on väga mugav ja üsna effektiivne tubaka säilitamise meetod. Ainult purgi lõppemisel on suht tüütu viimaseid riismeid põhjapealt kätte saada. Purgi võib muu pimeda ja jaheda koha puudumisel hoiustada külmkapis (muidugi mitte sügavkülmas).

3. Plastmassist toidukarbis. See ei ole küll nii õhukindel kui klaaspurk kuid kasutamismugavus on parem. Samuti on nad väga odavad.

4. “Lukustatavas” toidukarbis. Väga mugav kasutada ja samas õhukindel. Hinnalt on nad küll veidi kallimad kui tavalised plastmassist toidukarbid kuid see vahe pole nii suur et ära ei tasuks.

5. Minigrip kilekotis. Suht mõttetu kuid paljud seda mingil põhjusel siiski kasutavad. Tubaka kättesaamine nõuab klaverimängija sõrmi. Samuti õhukindlusega on nagu on.

Mida teha ärakuivanud tubakaga?

Tihti küsitakse, et mida teha kui tubakas on kehvade hoitutingimuste tõttu kuivaks muutunud.

Parim lahendus on see siiski olemasoleval kujul ära tarbida või kui maitse tõesti häirib siis minema visata. Mitte mingil juhul ei soovita seda enam niisutama hakata. Maitse muutub sellest ainult hullemaks. Sama kehtib ka mõningates poodides müüdavate “spetsiaalsete tubakaniisutajate” kohta. Maitset nad paremaks ei muuda, küll aga saate oma organismi juurde suures koguses keemiat, mis tervisele pehmelt öeldes hea ei ole.

Üks võimalus vesipiipu nautida on seda teha kasutades erinevaid maitseid ühekaupa. Kuid on ka võimalus erinevaid vesipiibu tubakaid omavahel segada. Mõned vesipiibusõprade lemmikkokteilid mis on kokku kogutud foorumitest üle maailma:

Sex on the Beach

40% Mango

30% Vanilje

30% Virsik

The Quickie

50% Maasikas

50% Sidrun

Märjad unenäod

50% Apelsin

50% Vanilje

Klassika

80% Topeltõun

20% Piparmünt

Happy Ending

50% Arbuus

50% Virsik

Kirsipomm

50% Kirss

50% Vanilje

The Red Line

40% Kirss

30%  Vaarikas

30% Maasikas

Triibud

40% Arbuus

30% Vaarikas

30% Kirss

Secret Garden

50% Mango

50% Roos

The Money Shot

50% Sidrun

50% Piparmünt

Must rüütel

40% Cola

30% Kirss

30% Vanilje

Arabian Nights

50% Jasmiin

50% Piparmünt

First Time

80% Maasikas

20% Chocomint

Purple Dayz

50% Viinamari

50% Piparmünt

Cuban Mojito

20% Piparmünt
80% Sidrun
Vaasi 50% külm vesi ja 50% toonik

Gabey Baby

40% Apelsin

30% Viinamari

30% Maasikas

Kiivi ja Maasika Mahedus

70% Kiivi (pitsis allpool)
30% Maasikas
Vaasi pane ohtralt jääd et vesi oleks jääkülm

Talverõõmud

60% Viinamari

30% Piparmünt

10% Kaneel

Virsikupirukas

60% Virsik

30% Vanilje

10% Kaneel

Ahjuõun

100% Topeltõun

Valmista tubakapits õunast ja seejärel pane vesipiip tööle nagu tavaliselt. Väga mahe ja aroomiküllane maitse.

Õunast vesipiibu tubakapitsi valmistamise õpetus

1. Piibutatamist alustatakse vesipiibuga mis on jäänud peale eelmist korda puhastamata ja vesi vahetamata.  Tulemus – vesipiip näeb kole välja ja maitse on ka nagu ta on.

2. Kasutatakse tervet kiirsöe söetabletti. Tulemus – suits muutub varsti kangeks ja vastikuks.

3. Lisaks sellele et kasutatakse tervet söetabletti tehakse ka augud fooliumisse ainult söe alla. Tulemus – suits muutub eriti kangeks ja vastikuks ja vesipiip kestab vähe.

4. Seltskonnas piibutades ei kasutata ühekordseid huulikuid a.k.a. kondoome. Tulemus – kui keegi on hiljuti mõne nakkushaiguse saanud (see ei pruugi veel väljagi paista), siis nakatuvad ka kõik teised kes temaga koos vesipiipu teevad.

5. Vesipiipu tehakse pikalt väikeses umbses toas kus pole lahti ükski aken ega uks, loomulikult pole seal ka ventilatsiooni. Tulemus – hapniku vähesuse tõttu võib tekkida peavalu.

6. Pitsi pannakse liiga palju tubakat. Tubakat on pitsis kuhjaga ja ta puutub fooliumiga kokku. Tulemus – tubakas läheb kärssama ja suitsul kehv maitse.

7. Tubakas pannakse pitsi liiga tihedalt. Tulemus – õhk ei pääse vabalt läbi käima ja tõmmata on raske.

8. Kasutatakse liiga õhukest fooliumi. Kui ei ole käepärast spets vesipiibu fooliumit (LINK), siis tuleks kasutada toidupoodides müüdavaid paksemaid fooliume. Need tunneb ära pakendil olevast kirjast Extra Strong. Liiga õhukese fooliumi kasutamise tulemus (eriti lööb see välja siis kui kasutatakse tervet söetabletti ja augud on tehtud ainult söe alla) – kärssamaläinud tubakas ja kehv maitse.

9. Vesipiibul on mittetöötav ventiil. Kui ventiil mitmeid kordi peale piibutamist on loputamata jäetud, siis kleepub seal asuv kuul kinni ja ventiil enam ei tööta. Tulemus – kui süsi liiga kauaks ühte kohta on jäänud ja tubakas see tõttu kärssama läinud, siis peale söe edasinihutamist ei saa vaasi kogunenud kanget suitsu sealt välja puhuda.

10. Vesipiibu tihendite korrasolekule ei pöörata tähelepanu. Kui tihendid on aastatega ära väsinud siis võivad nad õhku läbi laskma hakata. Tulemus – tõmbamine muutub raskeks. Õnneks on uued tihendid olematu hinnaga saadaval – LINK

11. Kasutatakse umbset voolikut. Enamus lõunamaades turistidele müüdavad vesipiibud tulevad koos voolikutega mis on juba algusest peale liiga umbsed. Kuid ka korralik voolik muutub aastatepikkuse pideva kasutamisega umbseks, sinna koguneb igasugu sodi sisse. Pestava vooliku puhul saab selle probleemi lihtsalt lahendada, ta tuleb läbi pesta. Umbse vooliku kasutamise tulemus – tõmbamine on raske.

12. Vaasi pannakse liiga palju vett. Seda tuleks panna ainult niipalju et vette ulatuv toru jääks ca 3-4cm vee alla. Kui vett on rohkem siis on tõmbamine raskem ning vesi võib sattuda voolikusse. Viimasel juhul tekib tõmmates ebameeldiv lurin.

13. Kiirsütt süüdatakse tubakapitsi peal. Tulemus – süsi eritab tubaka sisse ebameeldivat maitset, samuti ei ole eritunud osakesed tervislikud.

14. Pitsile asetatakse süsi mis ei hõõgu veel täielikult. Mõeldakse et küll ta tõmbamise käigus hõõguma hakkab. Hakkab küll, aga enne seda tõmbad enesesse rõõmsalt suurtes kogustes vingugaasi, lisaks võib tekkida ebameeldiv kõrvalmaitse. Kõige parem on asetada pitsile täielikult hõõguv süsi ja seejärel veel tõmbamise alustamisega minut-paar oodata.

15. Seltskonnas piibutades unustatakse ennast pikalt lobisema voolik  käes, samas teised ootavad juba ammu et voolik nendeni jõuaks. See ei puuduta küll otseselt vesipiibu ettevalmistamist, aga on üks nii levinud viga et lihtsalt tuli ära mainida.

Miks vesipiip puhas peaks olema?

1. Et maitse oleks hea. Pole just meeldiv kui mistahes tubakat kasutades on maitse ikka üks, selline vastiku kõrvalmaitsega ja kibedavõitu.

2. Et vesipiip säilitaks oma esialgse välimuse.

3. Et vesipiip ei läheks rooste nii et võimatu on seda osadeks võtta.

4. Et tõmbamine poleks raske. Kui vesipiibu sisse on igasugu jama kogunenud siis ta muutub umbseks.

5. Puhastamata vesipiibuga suitsetamine on ebatervislikum.

6.  Et tõmbamisel voolikust mingit puru suhu ei satuks.

Kuidas vesipiipu puhastada:

Alusta tubakapitsist. Üldjuhul piisab kui see sooja veega nii seest kui väljast loputada. Kui aukudesse on sodi kogunenud, siis lükka see välja hambaorgiga, seejärel loputa kogu pits uuesti. Pitsi peab kindlasti puhastama peale igat piibutamist.

Nüüd pese läbi metallosa. Lase algul mõnda aega kuuma vett läbi keskmise toru. Seejärel pööra piibuvars tagurpidi ja lase sooja vett sisse altpoolt aukudest mis asuvad vette mineva toru kõrval. See puhastab ventiili ja selle osa mille külge käib voolik. Kui puhastad piipu regulaarselt siis sellest piisab, harja pole vaja kasutada. Kui su vesipiip on pikemat aega pesemata, siis pead keskmise toru läbi harjama (tee see kokku näiteks Fairy või mõne muu nõudepesuvahendiga), samuti pead lahti võtma ventiili ning seal oleva kuulikese eraldi ära pesema.nixon newton watch replica

Nüüd vaheta vaasis olev vesi. Kasuta kindlasti külma vett. Vett tuleb kindlasti peale igat piibutamist vahetada. Kui vaas on seespoolt määrdunud, siis lihtsaim variant selle puhastamiseks on panna sinna veidi kuuma vett, paar teelusikatäit sidrunhapet (müüakse poodides maitseaineriiulis) ning loksutada paar minutit. Sidrunihappe asemel võid kasutada ka liiva kui seda on. Kui vaas on seespoolt väga tugevalt määrdunud võid vajada nõudepesuvahendit ja pudeliharja.

Kui voolikust juba mingit puru suhu satub, siis on aega ka voolikut pesta. Seda saab muidugi teha ainult pestavate voolikutega. Lõunamaades turistidele müüdavate piipudega tulevad enamasti kaasa mittepestavad voolikud (kuigi müüjad vastupidist kinnitavad) ja need lagunevad paari pesukorraga laiali. Ka Eestis müüakse päris palju lõunamaades turistidele toodetud piipe mille komplektis on mittepestav voolik. Aga üks kindel koht, kust kõigi piipudega pestavad voolikud kaasas on, asub siin – LINK

Vooliku pesemine on tegelikult päris lihtne – lase temast niikaua sooja vett läbi joosta kuni väljuv vesi on puhas. Seejärel puhu voolikusse jäänud vesi välja ning riputa voolik nõrguma et viimanegi vesi välja tuleks. Kui de bethune replica watchesvoolikusse on jäänud vett, siis tekib piipu tõmmates voolikus ebameeldiv lurin ja tõmbamine on raskendatud.

Puhas vesipiip:

+ Maitse on hea

+ Vesipiip näeb parem välja

+ Vesipiip ei erita pärast toanurgas seistes ebameeldivat lõhna

+ Vesipiipu on pärast võimalik osadeks lahti võtta

+ Tõmbamine pole raske

+ Tervislikum

+ Tõmbamisel ei satu voolikust puru suhu

Puhastamata vesipiip:

+ Mugav, ei pea puhastamisele aega kulutamaknock off rolex watches men

Puhas vesipiip võitis 7 : 1

Lollused mis teismelised või muidu peast soojad tegelased aegade jooksul valmis on mõelnud ja agaralt teistele soovitavad:

1. Tee fooliumi augud ainult söe alla. Tulemus: tubakas läheb varsti kärssama ja suits on vastikult kange ning piibuseanss jääb väga lühikeseks.

2. Lisa tubaka sisse igasugu taimset ollust. Tulemus: maitse muutub vastikuks, lisaks terviseriskid.

3. Pane foolium ka tubaka alla. Tulemus: kuigi pits jääb peale piibuseanssi ja tubakaaluse fooliumi eemaldamist näiliselt puhas on see enesepettus – enamus põlemisjääke koguneb tegelikult pitsi sisemusse ja kui pitsi mitte pesta on maitse järgmisel korral halb.

4. Enne tubakapitsi piibule asetamist puhu alumisest otsast sisse. Tulemus: ebameeldiv maitse suus ja piibutamisnaudingut see paremaks ei muuda.

5. Pane vaasi vee asemel viin või muu kange alkohol. Tulemus: enamvähem kainel inimesel on sellist piipu võimatu tõmmata, lööb hingest kinni (sama tulemuse saab kui üritada avatud viinapudeli seest sügavalt õhku sisse hingata.

6. Ära pane niiske vesipiibutubaka peale üldse fooliumi. See müüt tuleneb sellest et ollakse näinud araabiamaades kohalikke nii tegemas. Tegelikkuses aga on märkamatuks jäänud, et nii tehakse piipu ainult kuiva musta värvi (mee) tubakaga, mille puhul tulemus ongi täiesti ok. Tulemus niiske tubakaga: suits on ebameeldivalt kange ja vastiku maitsega.

Vesipiibud pole teatavasti uuema aja trendikaup vaid osa väga vanast araabiamaade kultuurist ja aegade jooksul on välja kujunenud mõned etiketireeglid. Neid on hea teada ka kodus sõpradega piibutades, aga tehes vesipiipu mõnes araabiamaa kohvikus on nende järgimine eriti tähtis.

1. Kunagi ära süüta sigaretti vesipiibu söelt.

2. Ära suitseta vesipiibust muud kui vesipiibu tubakat.

3. Ära puhu suitsu kellegile näkku.

4. Asteta vesipiibud ikka põrandale mitte lauale.

5. Seltskonnas suitsetades kasuta ühekordset huulikut.

6. Kui seltskonnas on kasutusel mitme voolikuga vesipiibud ja need ei ole varustatud klappidega, siis hoidke sõrme vooliku ees ajal kui ise ei tõmba. Teistel on siis lihtsam.

7. Kes vesipiibu ette valmistas peaks saama ka esimesena tõmmata.

8. Ära süüta kiirsütt pitsi peal, see rikub piibu maitset.

9. Kui teed piipu vesipiibu kohvikus, siis lõpetamisel keera voolik ümber piibu mitte ära jäta seda vedelema.

10. Kui annad voolikut edasi, siis aseta see kõigepealt lauale ja lase teisel see sealt võtta. Ära suuna vooliku otsa teise inimese poole, sest araabiamaades peetakse seda solvavaks – näitad justkui üleolekut selle inimese suhtes.

11. Voolik saadetakse edasi endast paremale.

12. Voolikut on kombeks hoida parema käega, jah isegi vasakukäelistel.

13. Vesipiibu kohvikus ära lärma liialt, teised on tulnud sinna rahulikult aega veetma.

14. Ära pildista vesipiibukohvikutes nii et kohalikud ka peale jäävad.

15. Kui keegi teeb vesipiibu läheduses sigaretti, siis tuhka on lubamatu vesipiibu söetaldrikule raputada.

1. Varu head tubakat ja sütt, samuti läheb tarvis fooliumi.

2. Võta vesipiibu vaas ja vala sinna külma vett niipalju, et  vette minev metalltoru oleks veepiirist umbes 3-4cm madalamal.

3. Niisuta veega kummitihendit mis jääb piibu metallosa ja vaasi vahele. Nüüd aseta metallosa (keerates mitte otse surudes!) oma kohale.

4. Aseta oma kohale söetaldrik ja tubakapits.

5. Puhu igaks juhuks läbi vooliku, juhuks kui sinna mingit sodi peaks kogunenud olema.

6. Kinnita voolik(ud) vesipiibu metallosa külge, ole kindel, et see püsib kindlalt paigal.

7. Katseta nüüd terve vesipiibu õhukindlust. Aseta peopesa tubakapitsi peale ja tõmba voolikust. Kõik on okei kui tunned käel kerget vaakumit. Kui vaakumit ei teki, siis laseb vesipiip kuskilt ühenduskohast läbi, otsi see koht välja ja likvideeri puudused.

8.  Murra söetablett pooleks, kui on suur (40 või 50mm) siis neljaks. Võta tükid söetangide vahele ja läida põlema. Kõige mugavam on selleks kasutada spetsiaalset vesipiibu söe süütajat, aga kui süsi pole niiskunud ja teed seda tuulevaikses kohas, siis on välgumihkel või tikud ka ok. Võiksid sütt süüdata õues, sest kiirsöed eraldavad süttimisel ebameeldivat haisu. Kui süsi lõpetab sädelemise, puhu talle õrnalt peale või lase nats tuulekäes seista, et see muutuks enamvähem ühtlaselt punaseks. Nüüd võid söetükid asetada söetaldrikule.

9. Puista tubakas pitsi, enamvähem ülemise ääreni. Mida õhulisemalt seda parem, sest muidu ei pääse õhk hästi läbi.

10. Kata pits fooliumiga (kõige parem on spets vesipiibu foolium sest see on õige paksusega) ja tee hambaorgi, poolpõlenud tiku või söetangide vardaga mõned augud. Suru kergelt käeservaga foolium allapoole ja tõmba ta seejärel uuesti servadest pingutades sirgeks. Asja mõte on selles, et siis jääb foolium tubakast 1-2mm kaugusele ja ei lähe pärast kärssama.

11. Aseta söetükid pitsi katvale fooliumile (ühte äärde, mitte keskele!), aga ära veel kohe piibu “käimatõmbamisega” alusta, oota veel paar minutit, nii on pärast maitse parem. Seejärel tõmba vesipiip käima. Selleks et vesipiip korralikult tööle hakkaks kulub 1-2 minutit.

12. Võta ligi ka midagi joodavat, näiteks teed. Muidu kipub kurk kuivama hakkama pikapeale.

13. Naudi piibutamist, umbes 15-20 minuti pärast nihuta tangide abil söetükke tubakapitsil edasi.

Eestisse on jõudnud uus naturaalsüsi – Aladin Bamboocha. See on maailmas esimene bambusest valmistatud vesipiibu naturaalsüsi.

Valmistatud 100% bambusest.

Koosneb tahvlitest (mõõdud: 1x9x2,5cm) mida saab kolmeks murda.
Tema eelised:

1. Ei erita mingit lõhna ega maitset.

2. Püsib kauem hõõguvana kui teised naturaalsöed.

3. Keskkonnasõbralik, sisaldab vähem CO₂

Hea hinnaga (3€/1kg) saadaval siit – Vesipiibu naturaalsüsi

PS. Kas teadsid et bambus kasvab 1m päevas…